Kuidas hinnata Vägivallavabaks tegevuste mõju organisatsioonis?

Vägivallavabaks algatusega on pooleteise aastaga liitunud 22 organisatsiooni, kus töötab kokku enam kui 30 000 inimest. Selline mastaap võimaldab üha süsteemsemalt hinnata, millist mõju avaldavad töökohal tehtavad tegevused lähisuhtevägivalla teadlikkuse ja ennetamise suurendamisel.

Just selleks töötasime koostöös sotsiaalse mõju hindamisega tegeleva konsultatsiooniettevõtte Stories For Impact tegevjuhi Jaan Apsi ja algatuse liikmetega välja Vägivallavabaks mõju hindamise mudeli. Selle eesmärk ei ole algatuse liikmeid hinnata või võrrelda, vaid anda soovijatele praktiline tööriist, mis aitab mõista, millised tegevused toimivad, millised sammud järgmisena ette võtta ning kuidas kujundada järjepidevalt lähisuhtevägivallateadlikumat töökultuuri.

Apsi sõnul on organisatsioonidel üldiselt kahte tüüpi arendustegevusi. Esiteks tegevused, kus saab mõju mõõta muutusega ajaühiku kohta toodetud väljundi hulgas või mingil perioodil aset leidnud sündmuste arvuna, näiteks tööõnnetused. Teist tüüpi arendustegevused on aga mõjutatud paljudest teguritest ning ühe indikaatori mõju pole võimalik täpselt kontrollida. Nendeks on näiteks organisatsioonikultuur, juhtimiskvaliteet ja innovatsioonisuutlikkus.

„Organisatsiooni arendamisel tuleb tegeleda mõlemat tüüpi teemadega ning lähisuhtevägivallateadliku ja turvalise töökeskkonna kujundamine kuulub ilmselgelt keerukamalt hinnatavate algatuste hulka,“ sõnas Aps.

Samuti on raske hinnata algatuse ühiskondlikku mõju, sest seda kujundavad lisaks Vägivallavabaks liikmete tegevustele ka paljud teised tegurid. Küll aga on võimalik mõõta konkreetsete tegevuste tulemuslikkust – näiteks seda, kuidas muutuvad töötajate teadmised ja hoiakud, kas keerulistes olukordades ollakse valmis reageerima või kuivõrd nähtav ja süsteemselt käsitletud on lähisuhtevägivalla teema organisatsioonis.

Kolmetasandiline hindamismudel

Loodud mõju hindamise mudel koosneb kolmest omavahel seotud osast, mida saab kasutada nii tervikuna kui ka eraldi vastavalt organisatsiooni vajadustele.

Alustada tasub igal juhul teekaardist. Vaid mõne panustatud töötunniga annab see liikmele süsteemse ülevaate algatuse rakendamise võimalustest organisatsioonis, aitab kaardistada esialgse olukorra lähisuhtevägivalla teemaga tegelemisel ning valida välja olulisemad tegevused edasiseks. Teekaart toimib ühtaegu planeerimis-, hindamis- ja teadmushalduse tööriistana ning aitab hoida järjepidevust ka siis, kui organisatsioonis inimesed vahetuvad.

Koolituste eel- ja järelküsimustikud aitavad lisaks koolituste edukuse hindamisele mõõta, kuidas muutuvad töötajate teadmised, hoiakud ja valmisolek märgata abivajadust ning toetada kolleege keerulistes olukordades. Teekaardi kasutamine enne koolituste planeerimist aitab aga läbi mõelda koolituste läbiviimise konteksti, sh eel- ja järeltegevused koolituste õnnestumise toetamiseks. Lisaks on teekaardis võimalik salvestada ning võrrelda eri perioodidel läbiviidud koolituste osalusmäära ja tulemusi.

Algatuse rakendamise mõju hindamise küsimustik võimaldab regulaarselt hinnata, kuidas töötajad tajuvad organisatsiooni valmisolekut lähisuhtevägivalla teemaga tegeleda. Nii saab jälgida teadlikkuse, hoiakute, reageerimisvalmiduse ja toetava töökultuuri arengut pikema aja jooksul. Selline mõõtmine on kõige väärtuslikum siis, kui seda korratakse regulaarselt – näiteks kord aastas. Ka nende küsitluste läbiviimist aitab teekaardi eelnev täitmine esmalt kavandada ja seejärel seirata.

Hindamismudeli plussiks on ka läbimõeldud sõnastused. Kuna tegemist on tundliku teemaga, on oluline, et küsimused oleksid koostatud traumateadliku lähenemise põhimõtteid järgides. Nii aitavad need koguda usaldusväärset infot, vähendades samal ajal taasohvristamise riski.

Ühine hindamismudel ei anna väärtust ainult liikmetele endile. See aitab arendada ka kogu Vägivallavabaks algatust. Sellises mahus tööandjate koostöö lähisuhtevägivalla ennetamisel on rahvusvaheliselt üsna ainulaadne. Mida rohkem organisatsioone kasutab ühist metoodikat, seda paremini on võimalik mõista, millised tegevused annavad kõige suuremat mõju ning kuidas toetada tööandjaid veel tõhusamalt.

Regionaalhaigla kogemus

Vägivallavabaks ühe majakasliikme, Regionaalhaigla ennetustöö valdkonnajuhi Kai Kuuspalu sõnul on mõju hindamine nende jaoks oluline eelkõige selleks, et jälgida muutusi inimeste teadlikkuses, hoiakutes ja organisatsiooni arengus. See aitab hinnata, kas tegevused toetavad abivajajate, sealhulgas vägivalla kasutajate jõudmist vajaliku abini, ning selgitada välja, milliseid protsesse või toetavaid meetmeid on organisatsioonis veel vaja rakendada.

„Selge hoiak lähisuhtevägivalla teemas on osa meie organisatsiooni väärtustest ja tööpõhimõtetest. See on oluline organisatsiooni suhtluskultuuri kujundamisel laiemalt,“ rääkis Kuuspalu. Ta lisas, et haiglana on teemal oluline seos ka nende igapäevatööga. „Märgata patsientide abivajadust, olenemata sellest, kas kahtlus tekib EMOsse pöördunud või haiglaravile sattunud patsiendi puhul.“

Kuuspalu sõnul loob ühtne hindamismudel ühtlasi võimaluse õppida teiste algatuse liikmete kogemusest ning võrrelda erinevate tegevuste mõju.

Kokkuvõttes ei ole mõju hindamine Vägivallavabaks liikmetele kohustus, vaid võimalus. Kui saame oma tegevusi planeerida teadmiste, mitte oletuste põhjal, on võimalik kujundada püsivamaid muutusi ja süsteemsemalt lähisuhtevägivalla ennetusse panustada. Mida rohkem me oma tegevuste mõju ühiselt mõistame, seda paremini saame toetada nii olemasolevaid kui ka uusi liikmeid ning kasvatada kogu Vägivallavabaks algatuse mõju.

Tegevuste hindamismudeli väljatöötamist toetas Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.